Teadus

Kognitsioon ehk tunnetus on psüühiliste protsesside kogum, mille vahendusel tajutud teavet (nt nähtu, kuuldu) peaaju poolt vastu võetakse, töödeldakse, säilitatakse, vajadusel taastatakse ja eesmärgipäraselt kasutatakse. Selle all võib mõista nii keelt kui kõne, mälu ja tähelepanu, ruumitaju ja kalkuleerimisoskust, loogilise mõtlemise ja arutlemise või planeerimis- ja organiseerimisvõimet.

Neuropsühholoogia ühendab teadusharuna neuroloogiat, neurokirurgiat, psühhiaatriat, kognitiivset neuroteadust ja psühholoogiat. Neuropsühholoogia on tõenduspõhine teadus ning allub teaduslikule meetodile. Neuropsühholoogia tegeleb ajustruktuuride ning neile vastavate funktsionaalsete süsteemide uurimisega, püüdes kirjeldada, kuidas ajutegevus mõjutab psüühilisi protsesse (nt vaimseid võimeid, meeleolu ja käitumist).

Kliiniline neuropsühholoogia tegeleb ajukahjustustele (tingituna nt insuldist, peaajutraumast või neurodegeneratiivsest haigusest nagu dementsus) kaasuvate psüühikahäirete uurimise, ravi ja taastamisega, püüdes selgitada, kuidas ajukahjustus mõjutab inimese psüühilisi protsesse (nt mälu ja tähelepanu) ning mida on võimalik nende taastamiseks ja edaspidiseks võimalikult pikaajalisena säilitamiseks ette võtta.